Kaitse end veepõhiste maalrivärvide eest

25.03.2016
Polnudki nii väga ammu, kui kahjulikke lahusteid sisaldavate maalrivärvide asemel tulid kasutusele veepõhised värvid, mis pidid tervise- ja keskkonnaprobleeme oluliselt vähendama. See tundus liiga hea, et olla tõsi. Ja polnudki tõsi! Nüüd on tuvastatud, et peaaegu kõikides veepõhistes maalrivärvides on liialt palju allergiat ja ekseemi põhjustavaid konserveerimisaineid. Nende kasutamist on üleüldse oluliselt suurendatud. Konserveerimisaineid on veel ka liimides, hermeetikutes ja pahtlites, samuti kosmeetikas ja pesuvahendites.
     Saksa, Prantsuse, Suurbritannia, Taani ja Rootsi eksprtidest koosnev uurimisgrupp analüüsis maalrivärve ja raporteeris probleemist juba 2014.aasta oktoobris. Asi sai laiemalt tuntuks 2015.aasta kevadel.
     Uurimiseks võeti otse poeriiulitelt 71 purki tavalist enammüüdavat valget sise- ja märg-ruumide seinavärvi. 94 % purkides oli suurtes kogustes isothiazolinone-grupi aineid, mis on nahaga kokkupuutel tugevalt allergeensed.
     Tootjad lisavad värvidele mitu erinevat konserveerimisainet. Igaüht neist võib olla lubatud piires, kuid koos moodustavad märkimisväärse koguse ja kontsentratsiooni. Samuti näitas uurimine, et värvis olevad ained ei ole alati purgi etiketile ega toote ohutuskaardile märgitud või on esitatud eksitaval moel. Osadel värvidest olid isegi mingit laadi miljöömärgised.
     Tootjad väidavad, et konserveerimisaineid tuleb kasutada, sest muidu värvid riknevad. Värvimisel soovitatakse kasutada kaitsevahendeid, kuid silmatorkavalt neid soovitusi ei propageerita, sest ettevaatusabinõusid ja hoiatusi peetakse toodete antireklaamiks.
     Konserveerimisained ärritavad nahka, tekitades turset ja ville ning aineosakeste sissehingamisel ärrituvad hingamisteed. Allergilised reaktsioonid võivad tekkida ka värvi lihvimisel tekkinud tolmu sattumisel nahale. Allergeenid eralduvad ruumi õhku mitme nädala või isegi kuu jooksul pärast värvimist. Seetõttu on ohustatud ka ruumi kasutajad. Ekseem taandub, kui nahk enam allergeeniga kokku ei puutu. Allergia tekkimiseks kulub rohkem aega, kuid siis on see krooniline ja jääb püsima kogu eluks. Et samu konserveerimisaineid kasutatakse kosmeetikas ja pesuvahendites, võivad allergilised reaktsioonid tekkida ka seepide, shampoonide ja nahakreemide kasutamisel. Elukutselised maalrid peavad sellisel juhul leidma teise töö, kus kokkupuuted nende konserveerimisainetega on välistatud.

Uurimise all olid järgmised konserveerimisained:
  • BIT – Benzisothiazolinone (1,2-bensisotiazol-3(2H)-one). Koguse piir on 500 ppm *).                                      *) Koguste määramisel on mõõtühikuks ppm (osakesi miljoni kohta). 1 ppm = 0,0001 %.
  • MI/MIT – Methylisothiazolinone (2-metyl-2H-isotiazol-3-one). EL-klassifitseering veel puudub ja selle kasutamist ei pea tootele märkima.
  • MCI/CMIT – Methylchloroisothiazolinone (5-chloro-2-methyl-4-isothiazolin-3-one).
Kombineeritud aine MCI/MI on klassifitseeritud allergeenina juba 15 ppm juures, mis on suhteliselt väike kogus. Tuntud kaubanimetus on Kathon CG.
     Kolmest analüüsitud konserveerimisainest on EL reeglite kohaselt kahe puhul kohustus märkida toote pakendile aine kasutamine, kuid reeglid ei määra, kui palju võib seda ainet tootes kasutada.

Enda kaitsmiseks
  • Tutvu enne toote ostmist või kasutamist põhjalikult selle etiketil, kasutusjuhendis ja ohutuskaardil oleva infoga.
  • Kasuta tooteinfos soovitatud või ette nähtud kaitsevahendeid.
  • Hoolitse selle eest, et värvimise ajal oleks ruum korralikult ventileeritud. Kasuta hingamismaski, kui see on ette nähtud.
  • Kasuta kindaid ja kaitseriietust ning väldi värvi nahale sattumist.
Lea Stroh
Allikas: Rootsi Kemikaaliinspektsioon