Tuleb ette, et savitellistest müür on osaliselt kahjustatud
ja mõned kivid tuleb asendada. Töö ei ole iseenesest keeruline, kuid ka
väiksemate paranduste tegemine tuleb korralikult ette valmistada. Puhasvuugil
laotud müüri asendustellised peavad olema nii suuruse, värvitooni kui ka pinnastruktuuri
poolest olemasolevatega sarnased. Pigem identsed. Samasuguste kivide otsimisel
tasub vaeva näha, sest ka väiksemgi erinevus võib hoone üldmulje ära rikkuda.
Arvestada tuleb sellega, et aastakümneid välisõhu käes olnud tellised on
tuhmunud ja neile on tekkinud teatud paatina. Seepärast tuleks asendustelliseid
otsida taaskasutamiseks mõeldud materjalide hulgast ja jälgida, et väljaspool
olnud külg saab ka parandamisel välimiseks küljeks.
Müürimördi koostis peab
olema
samuti sarnane. Keemilist analüüsi
pole ehk tarvis teha, sest ka silma järgi saab mördis olevate liivaterade suurust ja
hulka hinnata. Mördi koostist tuleb väikestes kogustes katsetada ja välimust
pärast kuivamist olemasolevaga võrrelda. Müüri niiskusimavusega seotud omadused
hakkavad sõltuma vuugimördist, kuid erineva elastsusega müürimörtide puhul
võivad temperatuurimuutustega kaasnevad kahanemised ning paisumised siiski tekitada müüris pingeid ja pragusid.
Mingil juhul ei tohi arvata, et kui müür ära lagunes, siis
tuleb koht tugeva tsementmördiga parandada. Lagunemise põhjus ei olnud mördis,
vaid liigses niiskuses, mis mingi muu konstruktsioonivea tõttu sai müüriosale
pidevalt mõju avaldada. Vettinud müür külmub ju puruks. Mõnikord võib põhjus
siiski olla ka kivide kehvas kvaliteedis.
Müüri parandamisel tuleb tellised märjaks kasta ja
parandatav koht eelnevalt niisutada, sest muidu imavad tellised ja olemasolev
müür parandusmördis oleva vee endasse ja mört ei saa kivistuda.
Ka vuugimört peab olema sarnane nii toonilt kui koostiselt, samuti tuleb tähele panna olemasolevate vuukide kuju. Puhasvuugil
laotud müüri puhul viimistletakse vuugid tugevama mördiga. Selle saab, kui
õhklubja asemel kasutada hüdraulilist lupja või lisada õhklubja baasil
valmistatud mördile vähesel määral tsementi.
Vuugimördi puhul on väga oluline, et katsetatakse seni, kuni
kivistunud mört on olemasoleva vuugimördiga täpselt sama tooni. Ekslikult
arvatakse, et parandatud kohale tekib aja jooksul samasugune paatina ja see osa
sulandub märkamatult olemasolevaga kokku. Seda ei juhtu, sest esiteks mõjutab
ilmastik ju samavõrra ka olemasolevat müüri. Teiseks põhjuseks on võimalikud
erinevad materjalid, mis näivad teistmoodi ja ka vananevad erinevalt.
Tänapäeval toodetakse väga puhast ja kvaliteetset ehituslupja, mis muutub kuivades
säravvalgeks. Vanasti oli mördis rohkem saasteaineid – räni- ja saviühendeid,
mis annavadki sideainele hüdraulilised omadused. Rauarikka vee kasutamine annab
mördile pruunika tooni, mida puhta vee kasutamisel tuleb millegagi
kompenseerida. Seetõttu tuleb vuugimördi valmistamisel mõelda, missuguseid
materjale kasutada ja millega saaks tooni korrigeerida. Abimaterjalina saab
kasutada lubjaehtsaid pigmente.
Vuugid viimistletakse pärast müürimördi kuivamist. Vuugimört
surutakse vuukrauaga paigale, lastakse veidi taheneda ja surutakse siis
lõplikult kinni. Kivide ja mördi vahele ei tohi jääda pragusid – vesi ei tohi
müüri sisse pääseda.
Vuukida tuleb nii, et mört ei satuks kividele. Kui see
siiski juhtub, saab ülearuse nõrga soolhappe või äädika lahusega maha pesta.
Mälestiste restaureerimisel on eesmärgiks, et uus peab vanast selgelt erinema. Seetõttu tulevad fassaadid kirjud ja üldine mulje saab rikutud.
Nendel fotodel on selgelt näha, kuidas keskaegse müüri materjal ja teostus kaasaegsest erineb. Pidevalt parandades ja asendades vahetatakse lõpuks kogu originaal välja. Tänapäeval kontrastset erinevust enam ei taotleta, vaid kasutatakse võimalikult sarnaseid materjale ja tehnikaid. Ehitismälestised peavad pakkuma ühtset elamust, mitte olema erinevate meetodite ja ideoloogiate väljanäitus. Teine põhjus on selles, et sarnasuse taotlemisega õpitakse taas tundma ajaloolisi materjale ning võtteid, mis on hädavajalikud ka mälestiste hooldamisel. Ajalooline tõde dokumenteeritakse ja jääb igal juhul alles.
Lea Stroh