Praktiliselt
kõiki asju, mida me tänapäeval kasutame, on võimalik valmistada plastmassist ja
suurtes tehastes, kus masinistide peamine omadus on väsimatu töövõime. Need võib asendada ka robotitega, kes teatavasti ei väsi.
Sel viisil
valmistatud esemed täidavad täiel määral oma ülesande, kuid on koledad. Eseme ilu sõltub materjalist ja valmistamise viisist. Plastmass ei pea kaua
vastu. Meie planeet on juba minema visatud plastasjadest lämbumas.
Valmistamiseks kasutatakse naftat, mille varud ei taastu ja
valmistamisprotsessiga kaasneb suurel hulgal saasteaineid. Plastid sisaldavad tundmatuid aineid ja me veel ei tea,kuidas need meie tervisele mõjuvad.
Kui asjad,
mida me kasutame, on koledad ja nende valmistamine ambitsioonitu, siis milleks need üldse? Kas me ei peaks püüdlema parema elukvaliteedi poole või
olemegi määratud tegema igavat tööd ja elama inetute asjade keskel?
Väidetakse,
et masstootmine annab võimaluse paljudele inimestele enam asju omada. Kuid kas
me tõepoolest vajame nii palju asju? Vaadakem poeriiulitele kuhjatud kraami.
Pole usutav, et keegi saaks õnnelikumaks või tunneks end nende omanikuna
paremini. Palju asju satub kolikambrisse või prügimäele ja see on
tõestuseks, et neid poleks vaja olnud valmistadagi. L.S.