Maja põhjalik uurimine on parim alusmaterjal remondiga seotud tegevuse planeerimiseks. Sammhaaval hangitud teadmised annavad hea ülevaate hoone olemusest ja selle kasutamise võimalustest.

Peaks olema iseenesestmõistetav, et enne remonditööde või ümberehituse planeerimist uuritakse põhjalikult hoone ajalugu, kultuuriloolisi väärtusi ja konstruktsioonide tehnilist seisundit ning et töökava koostatakse alles pärast nende andmete analüüsimist. Paraku ei pöörata eelnevale uurimistööle kuigi suurt tähelepanu ja tööprojekt tehakse ilma maja tundma õppimata.

Iga maja on unikaalne oma konstruktsioonide ja detailide poolest ning vajab individuaalset lähenemist. Suuremad teadmised annavad suurema respekti hoone väärtuste suhtes ja vähendavad ka valede otsuste riski. Väärtused ei ole ainult remondiga saavutatavad kaasaegsed mugavused. Hoone teeb väärtuslikuks ka selle ajalugu ja viis, kuidas sellest on lugu peetud.

Hoone uurimise eesmärgiks on leida vastused järgmistele küsimustele:

• Kuidas näeb hoone välja täna? (Tehniline seisund, kahjustused.)
• Kuidas on see näinud välja varem? (Võimalikud erinevad ehitusetapid.)
• Kuidas on hoone ehitatud? (Konstruktsioonid, viimistlusmaterjalid.)
• Missugused on kultuuriloolised väärtused? (Vanus, materjalikasutus, kvaliteet, detailid jne)

Alustuseks tuleb koguda infot hoone olemasoleva olukorra kohta. Selleks on mõõdistamine, detailide inventeerimine, konstruktsioonide tehniline uurimine ja kahjustuste kindlaks määramine. Seejärel uuritakse teisi allikaid, milleks on arhiivimaterjalid ja muu ajalooline informatsioon. Kui hoonega on eelnevalt sedaviisi tutvust tehtud, on ka ajaloolise informatsiooni lugemine ja mõistmine kergem.

Kogu saadud info analüüsimine annab väga hea pildi hoone ajaloost, selle tehnilistest eeldustest ja välimusega seotud muudatustest. Selle pildi alusel on võimalik tulevasi töid planeerida ilma hoone kultuurilugu kahjustamata ja enam läbimõeldult, mis lõpptulemusena on kindlasti ka odavam, kui uisapäisa tehtud töö.