Fassaadilaudise pesemine

09.06.2020

Pesemine on üks paljudest töödest, mida tuleb fassaadi hooldamiseks regulaarselt teha. Tolmune ja vetikatest nakatunud fassaad on hooldamata fassaad ja näitab omaniku suhtumist või oskamatust oma varaga toimetada. Fassaadi pesemine ei ole kuigi keeruline töö ja sellega saab ise hakkama.
 Pesemine on eriti oluline enne värvimist. Värvitav pind tuleb tolmust ja muust mustusest puhtaks teha. Ilma selleta head tulemust ei saa. Hiljem võib riknenud viimistluse parandamine olla väga keeruline ja kulukas.
 Tegelikult jäetakse fassaadid tihti pesemata ja pühitakse vaid tolm koos lahtise värviga maha. Veega pesemist välditakse, sest on teada, et märjale puidule ei saa värvida ja pestes võib vesi laudise taha sattudes suuremaid probleeme põhjustada. Kui laudis on terve, siis pole kartuseks põhjust. Fassaadi pesemiseks kuluv veehulk ja märgumise aeg võib olla kordades väiksem, kui  mõne vihmavalangu korral. Meie hoonete konstruktsioonid on vormitud nii, et saaksid pärast märgumist ära kuivada. Ka pärast pesemist tuleb lasta seinal kuivada.
 Viimasel ajal on toimunud rida muudatusi, mille tõttu on ka fassaadide olukord mõneti muutunud. Kliimamuutuste tulemusel on õhuniiskus suurenenud ja fassaadid on samuti niiskemad. Lisasoojustusega fassaadide pinnad on jahedamad ja neile tekib kergemini kondens. Suurenenud niiskuse tõttu kinnitub mustus kergemini seintele. Seda soodustavad veelgi krobelised krohvipinnad või karvane, hööveldamata laudadest vooder. Rääkimata konstruktsioonivigadest, mille tõttu satub fassaadidele suurtes kogustes vihmavett.
 Lihtsalt veega pestes ei pruugi fassaadi puhtaks saada. Kasutada tuleks pesuvahendit või meetodit, mille valik sõltub mustuse olemusest. Määrdumise põhjustajaks võib olla tolm/muld/pori, tahm, pigi, vetikad/samblad/samblikud, linnusõnnik, soolasetted, rooste, ventilatsiooniavast tulev toidurasv või mõni muu saaste, mille tekitaja piirkonnas tegutseb. Enne tööle asumist tuleb määrdumise olemus kindlaks määrata, sest kõikide pindade jaoks universaalset vahendit pole olemas! Samas tuleb ka kahjustuse põhjus välja selgitada ning võimalusel likvideerida. 

Vihmavesi peseb ka fassaadi, kuid paljudesse kohtadesse saab mustus koguneda ja see tuleb endal maha pesta.


Karvase lauaga fassaadil tekitavad puidupinnud heledale toonile varjud, mis jätavad kogu fassaadile räpase mulje. Sellisele pinnale koguneb ka palju mustust ja fassaad näeb veelgi räpasem välja.

 Ostes poest fassaadi pesemiseks vahendit, tuleb põhjalikult uurida, mille jaoks see on mõeldud ja mida toode sisaldab. Pesuvahendid võivad olla happelised (pH alla 6), neutraalsed (pH 7) või aluselised (pH üle 8). Paljud fassaadipesuks mõeldud tooted on aluselised (pH 8-11), kuid saaste, eriti linnades, võib olla happeline ja sellega pestes ei saa fassaadi puhtaks. Selle asemel, et proovida mõnda teist vahendit, suurendatakse selle kontsentratsiooni ja nühitakse tugevamalt. Kui fassaadipinda pole eelnevalt niisutatud, imendub kontsentreeritud pesuainega vesi kuiva aluspinda ja seda on sealt raske välja loputada. Uue värvikihi alla jääv kemikaal võib värvikihile ja selle toonile avaldada mõju juba mõne kuu jooksul. Linaõlivärv on aluseliste ainete suhtes eriti tundlik.
 Kui kogemused puuduvad, tuleks konkreetsele pinnale sobivaim ja efektiivsem vahend enne pesemist välja selgitada. Selleks proovi väikesel pinnal kontsentreeritud kujul mõnda happelist, neutraalset ja aluselist pesuainet. Happelise pesuaine (pH 1-3) saab näiteks sidrunhappega, neutraalse (pH ca 7) jaoks sobib tavaline nõudepesuvahend ja aluselise (pH 9-13) pesuvahendi saamiseks tuleb veele lisada, ammoniaaki või soodat. NB! Alla pH 5 ja üle pH 10 kasuta kummikindaid! pH määramiseks on olemas lakmuspaberid.
 Vali testimiseks varjulises või määrdunud kohas kolm lauda ja tee need puhta veega korralikult märjaks. Vesi tekitab pinnale kile ja pehmendab mustusele, mis enamasti asubki pinna peal, takistades samas kemikaali sisaldaval pesuainel puidu või värvipinna sisse imbuda. Vali pesemiseks pehme ja tihe hari ning puhasta igat lauda ise lahusega. Jälgi, et pind oleks korralikult märg. Loputa hari hoolega eelmisest pesuainest puhtaks või kasuta teist harja. Lase ainetel mõni minut toimida ja loputa rikkalikult veega puhtaks. Katseta ka erinevaid kontsentratsioone. Vali fassaadi pesemiseks aine ja kontsentratsioon, mis tundus efektiivseim.
 Fassaadi pesemiseks on parim aeg vahetult pärast vihmasadu. Siis on pind juba märg ja õhuniiskus parajalt suur, mis takistab pinna liiga kiiret kuivamist. Kõik vihmast kuivaks jäänud kohad tuleb korralikult märjaks teha ja jälgida, et pesuainet ei satuks kuivale pinnale. Pale vaja karta, et pind või laudis liiga märjaks saab – pärast pesemist ja loputamist tuleb lasta sel ka korralikult kuivada. Kuivamise aeg oleneb ilmast ja ka õhuniiskusest, kuid umbes nädalaga võiks arvestada.
 Pesuvahendiga pesemist tuleb alati alustada fassaadi alumisest servast ja liikuda ülespoole, hoides pestud pinna endiselt märjana. Ülevalt alustades jätab allapoole voolav must pesuvesi pinnale nired, mida on hiljem väga raske (kui mitte võimatu) eemaldada. Pesta tuleb paari ruutmeetri kaupa ja süsteemselt. Kasuta pehmet harja. Kui küürimiseks tuleb jõudu kasutada, oled valinud vale pesuaine. Pestud osa loputa kohe puhta veega. Korralik loputamine on eriti oluline, kui kasutad aluselist pesuvahendit ja pind on plaanis värvida õlivärviga.
 Vetikate, samblike ja sammalde spoorid ei toitu puidust ja värvist, vaid elavad pinnal olevast mustusest. Nende üle värvimine ei lahenda probleemi ja fassaad tuleb igal juhul puhtaks pesta. Kahjustused tekivad kergemini varjulistel ja jahedatel fassaadiosadel, sest need on niiskemad ning seetõttu kinnitub sinna ka rohkem mustust. Seega saab bioloogilist kahjustust fassaade regulaarselt pestes vältida.

Vetikaid vihmavesi maha ei pese. Siin on kahjustus arenenud juba väga kaugele.

 Eelpool kirjeldatud katse tuleks teha ka enne biokahjustusega pinna pesemist. Kogemused on näidanud, et fassaadi võib puhtaks saada ka tavalise nõudepesuvahendiga. Kui see ei aita, siis tuleb proovida mõne vetikate või samblike eemaldamiseks mõeldud kemikaaliga. Need vahendid ei anna kohest tulemust, vaid mõjuvad teatud aja jooksul. Toimi tootele märgitud juhendite järgi.

 Pea meeles, et kemikaale kasutades tuleb neid käsitleda nii, et keskkond kahju ei saaks, samuti kanda kaitseriietust. Kõrgustes töötades tuleb jälgida ohutusnõudeid!

 Fassaadide ülevaatus ja hooldamine peab toimuma pidevalt. Tihti viivitatakse ühele fassaadile või selle osale tekkinud kahjustuse likvideerimisega justkui oodates, et töö võetakse ette siis, kui vigastus on tekkinud kõikidele fassaadidele. Kui vetikakahjustus on hakanud arenema põhjapoolsel fassaadil, siis tuleb see kohe maha pesta, sest päikesepoolsele fassaadile biokahjustust enamasti ei tekigi. Sarnane mõte kehtib ka värvi kohta – põhjapoolse fassaadi värv püsib tavaliselt kauem kui päikesepoolsete värv ja kahjustuste tekkimisel ei pea ootama, kuni põhjapoolsete pindade värv ka ära kulub. Siis võib olla, et päikesepoolsete pindade kahjustus on selleks ajaks juba lootusetult kaugele arenenud.

Lea Stroh