Hea ehitushoolduse alused

07.12.2010
Kõigil ehitistel on kultuurilooline väärtus. Ühel on see suurem, teisel väiksem, kuid kõik ehitised on loodud mingil eesmärgil ja mingitel tingimustel ning seetõttu peegeldavad need meie aja- ja kultuurilugu.
     Selleks, et osata valida õigeid hoolduse ja säilitamise meetodeid, peame teadma missuguseid väärtusi hooned või ehitised sisaldavad. Igasuguste tööde aluseks peab olema läbimõeldud ja hästi formuleeritud
motiveering. Objekti kultuurilooliste väärtuste analüüs peab olema põhjalik ja iga väärtust tuleb kaaluda üldise aja- ja kultuuriloo taustal. Kui me seda ei tee, siis võib osa väärtusi pöördumatult hävida.
     Kultuurilooline väärtus ei ole ühene mõiste, vaid koosneb paljudest erinevatest omadustest või põhiväärtuste
tüüpidest. Need võivad olla faktilised väärtused või meelelised elamused. Faktilised väärtused moodustavad objektiivse dokumendi, mis kajastab objekti ja sellega seotud teemade ajalugu. Elamusväärtused on oma olemuselt subjektiivsed ja kirjeldavad ehitise teatud kvaliteete. Faktilised väärtused on näiteks ehitusajalooline, arhitektuuriajalooline, tehnikaajalooline või ühiskonnaajalooline väärtus. Elamusväärtused võivad olla näiteks arhitektooniline, kunstiline või identiteediväärtus.
     Iga ehitis on unikaalne. Ehitiste kasutamine ja hooldamine tuleb sobitada nende eelduste ning võimalustega.
Meetod, mis ühe objekti puhul tundub ainuõigena, ei pruugi sobida teiste puhul ja seepärast ei ole võimalik koostada üldisi ning kõikide ehitiste kohta kehtivaid hooldusreegleid. Samas kehtivad üldised printsiibid ja reeglid (näiteks ehitusfüüsika), mida tuleb kohandada ja rakendada. Otsused tuleb langetada konkreetsest olukorrast ja eeldustest lähtudes ning need peavad tuginema stabiilsetele teadmistele kultuuriväärtustest. Igasuguse remondi- või hooldustöö juures peab säilima respekt originaali, objekti ja seda ümbritseva miljöö kultuurilooliste väärtuste ning nendega seotud olnud inimeste suhtes.
     Ehitise hooldamise eesmärgiks on seda säästlikult hallata ja arendada ning et originaali saaks tulevastele
põlvedele edasi anda kujul, kus selle kultuuriloolised väärtused on moonutamata säilinud. See kehtib nii objekti ümbruse, mahu, konstruktsioonide kui ka materjalide, meetodite ja detailide - eksterjööri ja interjööri kohta.

     Hea ehitushoolduse alused on
1. Teadmised ja informatsioon;
2. Säästlikkus;
3. Haldamine ja hooldamine;
4. Respekt ajaloo ja väärtuste vastu;
5. Õiged materjalid ja meetodid;

1. Teadmised ja informatsioon

Igasuguste ehitiste kasutamisel, muutmisel ja hooldamisel tuleb tunda nende omadusi ja eeldusi. Erinevused võivad olla teadmiste ja informatsiooni mahus ning sisus. Mida vanem ja kultuurilooliselt väärtuslikum on ehitis, seda suuremad peavad olema teadmised ja ulatuslikum informatsioon mitte ainult objekti enda, vaid ka selle tausta ja ümbruse kohta.

     Teadmistebaas on vajalik selleks, et osata
  • uurida ehitist või hoonestusmiljööd enne otsuste langetamist,
  • kirjeldada ja selgitada ehitise kultuuriloolisi väärtusi,
  • motiveerida planeeritavat tegevust,
  • dokumenteerida seda, mida tegelikult tehakse ja mida muudetakse/eemaldatakse.
     Ehitise uurimine koosneb järgmistest momentidest
1) Arhiivimaterjalide ja publikatsioonide otsimine ning analüüsimine;
2) Ehitise uurimine, milleks on
  • ehitusarheoloogilised uurimised,
  • fassaadide ja ruumide inventeerimine,
  • mõõdistamine,
  • tehniliste konstruktsioonide uurimine,
  • vigastuste ja tehniliste puuduste inventeerimine;
3) Kultuurilooliste väärtuste analüüs;
4) Kasutusvõimaluste analüüs.

2. Säästlikkus

Ehitised koos nende ajalooliste kihistuste, sündmuste ja tähendustega moodustavad tähtsa osa meie elumiljöös. Varem olid ressursid piiratud ja muudatused ning areng toimusid aeglaselt. Inimesed tajusid järjepidevust, mis andis ka eluks vajaliku turvatunde. Tänapäeval on võimalused tunduvalt suuremad ja selle tulemuseks on ressursside raiskamine ning järjepidevuse katkemine. Me ei tunne enam kuigi hästi oma ajalugu, ehitustraditsioone ega traditsioonilisi töövõtteid.
     Säästlikkus ehitushoolduses on suhtumine, mis peegeldab respekti ajalooliselt kujunenud hoonestusmiljööde, seda loonud inimeste ja nende oskuste ning selleks tööks vajalike loodusvarade suhtes. See eeldab, et kõigil asjaosalistel on piisavalt teadmisi ja oskusi nende väärtustega ümber käia. Meie töid ja tegemisi hindavad tulevased põlved ja võib olla hakkavad nad puudust tundma just neist väärtustest, mida me praegu nii kergekäeliselt hävitame.
     Säästlikkus ehitisi remontides ja ümber ehitades tähendab, et tegevus lähtub nende omadustest ja iseloomust. Eesmärgiks peab olema võimalikult vähem muudatusi, säilitada seda, mis on korras ja kohandada oma vajadused hoone võimalustele. Muudatused ja ümberehitused võivad olla vajalikud, kuid need ei pea olema liialt suuremahulised ja vägivaldsed.

3. Haldamine ja hooldamine

Hea ehitushoolduse aluseks on ehitise sihipärane ja ettenägelik haldamine ning kasutamine.
Säästlik ei tule olla ainult muutes ja ümber ehitades, vaid ka igapäevasel kasutamisel, haldamisel
ja hooldamisel. Igapäevase hooldamise harjumus on kadunud ja seetõttu on ka ehitised ulatuslikult
lagunenud ning vajavad nüüd suuremahulist remonti. Sellega kaasnevad tihti liialt suured muudatused ja asendamised, mille tulemusel hävib suur osa ehitiste originaalsusest ja meie ehitustraditsioonidest.

     Ehitise hea ja säästliku haldamise eeldused on
1) Teadmised ehitise ja selle ümbruse ajaloolistest ning kultuuriloolistest väärtustest;
2) Dokumentatsioon ehitises kasutatud materjalidest ja nende omadustest ning hooldustööde juhendid;
3) Ehitise pikaajaline hooldustööde programm;
4) Hooldus, remont ja ümberehitused tehakse säästlikult;
5) Hooldus, remont ja ümberehitused dokumenteeritakse ning säilitatakse koos muude dokumentidega hoone kohta;
6) Kõik ehitise omanikud ja kasutajad on teadlikud selle kultuuriloolisest väärtusest ja säästlikust haldamisest;
7) Kõik hooldus, remondi- ja ümberehitustöid tegevad isikud on teadlikud ehitise kultuuri loolistest väärtustest ja on oma erialal kompetentsed.

     Hooldamine on olemasolevate konstruktsioonide korraspidamine. Seega ei tähenda ehitise hooldamine
sellele uute omaduste või funktsioonide lisamist ega ka standardi tõstmist. Hooldamise all mõeldakse välis- ja sisetöid, mis on vajalikud selleks, et ehitise tehnilised omadused säiliksid ja et seadmed oleksid töökorras. Hooldustöid tuleb teha teatud intervalliga, mis on tarvis konkreetsete materjalide, konstruktsioonide või seadmete korraspüsimiseks. Kõik hooldustööd tuleb teha nii, et ehitise väärtus ja iseloom säiliks.
     Remontimine on parandamine või konstruktsiooni töökorda seadmine.
     Renoveerimine on uuendamine ja tähendab ehitise kordategemist seisundisse, nagu see oleks uus. Renoveerimise käigus asendatakse konstruktsioone, sisustust, seadmeid ja tõstetakse sellega ehitise kasutamise standardit. Algsete (ajalooliste) konstruktsioonide ja detailide säilitamine ei ole reeglina eesmärgiks.
     Rekonstrueerimine on oletataval algsel kujul taastamine. Ehitushoolduses tähendab see vana ehitise teaduslikul alusel uuesti konstrueerimist või varasemal kujul taastamist. Rekonstruktsioone tehakse
pedagoogilisel või informatiivsel eesmärgil.
     Restaureerimine on ehitise varasema olukorra või seisundi taastamine. Restaureerimine eeldab, et originaalmaterjali, mis kindlustaks ehitise, konstruktsiooni või detaili autentsuse, on võimalikult palju säilinud. Muudatused, asendused ja lisandused peavad olema võimalikult väikesed ja ehitustööd peavad olema läbi viidud sarnaste materjalidega, mida kasutati ehitise rajamisel.

4. Respekt ajaloo ja väärtuste vastu

Iga vana maja on aegade jooksul muudetud. Muudatused moodustavad kihid, mis peegeldavad oma aja vaateid, vajadusi ja võimalusi ning on oluline osa ehitise ajaloos. Ka meie tehtud muudatused moodustavad kihi ja jätavad jälje ehitise ajaloosse.
     Me peame oskama näha neid kihistusi ja analüüsima nende seost ehitise kultuurilooliste väärtuste suhtes. Me peame analüüsima ka, kuidas meie enda kavatsetud muudatused või lisandused nende ajalooliste seostega sobivad. Missuguseid muudatusi tuleb ja saab respekteerida? Kas kõikide aegade muudatused ja lisandused on võrdselt väärtuslikud? Kuidas võivad meie lisandused välja näha?
     Neile küsimustele ei ole üheseid ega üldisi vastuseid. Iga ehitis on unikaalne ja sel on mingi kultuurilooline
väärtus. See väärtus määrabki eesmärgi ja sellest lähtuvalt tuleb leida lahendusteed. Iga ajaloolist substantsi puudutava tegevuse puhul tuleb alati ehitise väärtus ja selle eeldused esile tuua ning selgelt motiveerida. Kavandatav tegevus tuleb põhjendada ja sellega seotud tagajärjed välja selgitada.
     Igasse ehitisse, konstruktsiooni või detaili tuleb suhtuda samamoodi, nagu mistahes muuseumisse
kogutud esemesse. Need moodustavad meie kultuuripärandi ja meie kohus on seda hoida. Hooldada on kallis, kuid hooldamatus tuleb veelgi kallim.

5. Õiged materjalid ja meetodid

Korralikud teadmised vanadest ehitustehnikatest ja konkreetse objekti materjalidest ning konstruktsioonidest
on eelduseks, et osata määrata tehniliselt õigeid lahendusi hoone hooldamisel või restaureerimisel. Kui need teadmised on puudulikud, siis on tihti tulemuseks liialt suured muudatused, valed lahendused ja sobimatute materjalide kasutamine. Selle tagajärjeks on omakorda liialt kallis ehitustöö, suured kulutused haldamisel ning hooldamisel ja halvemal juhul säilitatava objekti kahjustused.
     Hoone või ehitise vigastuste remontimisel tuleb originaalmaterjali parandada ning uuesti kasutada nii palju kui võimalik ja alles siis asendada. Samas ei tohi püüd lagunenud konstruktsioone maksimaalselt säilitada konstruktsiooni või hoone terviku vastupidavust ohtu seada.
     Traditsiooniline ehituskunst koosneb paljudest pika aja jooksul kujunenud ehitustehnilistest süsteemidest.
Erinevad materjalid ja konstruktsioonid on kokku sobitatud nii, et ehitised püsiksid võimalikult kaua. Ühe süsteemi materjali teise omaga või täiesti uue ja kaasaegsega asendades rikume selle tasakaalu ning tagajärje parandamine võib osutuda väga kulukaks. Kaasaegsed materjalid ja meetodid on loodud kaasaegsete konstruktsioonide jaoks ja neid ei peaks vanemates hoonetes kasutama.

     Hea ehitushoolduse eesmärk on, et
  • kohalikele ehitustraditsioonidele antakse võimalus edasi elada,
  • õige panus tehakse õigel hoonel ja õigel ajal,
  • traditsiooniline ja säästlik ehitamine pääseks ehitusturule,
  • traditsioonilisi materjale toodetakse ja turustatakse vajalikus mahus,
  • ehitajaile antakse võimalus õppida ja arendada traditsioonilisi töövõtteid,
  • majaomanikud saaksid teadmised ja oskused oma vara hooldamiseks,
  • elumiljöö oleks terve ja hooldatud.
Lea Stroh