Vundamendi ehitamiseks sobivad hästi tiheda kristallilise koostisega graniit ja gneiss. Suure tiheduse tõttu on veeimavus väga väike – alla 1% kaalust. Paekivide veeimavus on suurem ja lisaks sellele on need ka difusioonile avatud.
 Ilma sideaineta laotud müüri nimetatakse külmaks müüriks. Graniitkividest ehitatud külm müür ei ima maapinnast niiskust, küll aga kivide pinnal olev tolm ja vuukidesse sattunud muld. Lubimördiga täidetud vuugid võivad endasse imada üsna palju vett.
 Mördiga laotud müüri puhul imendub niiskus kapilaarjõudude toimel ülespoole ja kandub soklisse ning sealt edasi seinamüüri. Niiskus aurustub maapealsete müüriosade kaudu, kuid kui vundament ja sokkel on endiselt veega kontaktis, jätkub ka niiskuse imendumine. Müüridesse kapillaarselt imendunud niiskus iseenesest müüre ei ohusta, kuid kahjustusi põhjustavad niiskuse aurustumise tsoonis tekkivad soolakristallid, sest maapinnas olev vesi, samuti müürimaterjalid sisaldavad suuremal või vähemal määral lahustunud sooli. Kahjustusi põhjustavad ka niiske müüri külmumisel tekkivad jääkristallid.