Õlgkatus
Katusekalle peab olema vähemalt 45 kraadi, et vesi ja lumi saaks hästi maha valguda. Õlgkatus tehakse pikkadest talirukki õlgedest. Katuseharjale pannakse kõigepealt õled nii, et need oleks võrdse pikkusega
mõlemale poole, nende peale paksem kiht õlgi ja kõige üle harjamalgad. Õlgkatuse iga on 30-50 aastat.
Roogkatus
Katusekalle peab samuti olema vähemalt 45 kraadi. Roogu saab katuseks lõigata ainult aasta varem puhtaks
niidetud pinnalt, et kõik kõrred oleksid üheaastased. Roogu lõigatakse hilissügisel või talvel. Roogkatused võivad kesta 60-70 aastat, põhjapoolsed küljed kauem.
Mätaskatus
Katuse kalle peab olema kuni 30 kraadi, et mättad maha ei libiseks. Mätaskatused tehakse lattroovile, mis kaetakse mitmes kihis kasetohuga. Selle peale laotakse kaks kihti mättaid: esimene kiht juurtega ülespoole ja pealmine õigetpidi.
Laudkatus
Vanasti tehti katused kistud männilaudadest. Südamiku juurest kistud lauad tulevad veidi kumera pinnaga. Lauad asetati kahes kihis – esimesel real kumerus allapoole ja teisel pealepoole. Et tuul laudu ära ei viiks, kinnitati piki katust paar vajutuspuud. Saetud laudadele tõmmati servadesse sooned, mis hõlbustasid vee valgumist katuselt alla.
Laastukatus
Laastud lõigatakse haava-, männi või kuusepakkudest. Laastukatus tehakse kas kahe- või kolmekordne. Katuse kalle peab olema vähemalt 45 kraadi. Laastukatus kestab keskmiselt 30-35 aastat.
Sindlikatus
Sindel on kiilukujulise põiklõikega männilauake, mille laiemas servas on soon. Kitsam serv sobib täpselt laiema serva soonde. Katus tehakse tavaliselt kolmekihiline nii, et ülemine kiht katab alumise kihi vahed. Katuse kalle peab olema vähemalt 45 kraadi.
Kimmkatus
Kimmid on pakust lõhestatud või saetud kiilukujulised männilauakesed. Need on ühest otsast õhemad. Paksem ots jääb katusel nähtavale ja seda võib vormistada kas kumeralt, nurgeliselt või sirgelt. Kimmkatus tehakse kolmekihiline. Katuse kalle peab olema vähemalt 45 kraadi.
Kivikatus
Korralikult põletatud kividest katus püsib aastasadu. Katuse kalle võib olla 45 – 60 kraadi. Kivikatusesse jääb paratamatult pilusid ja nende vältimiseks määriti vanasti katus altpoolt lubimördiga, millesse oli segatud loomakarvu. Tänapäeval tehakse laudisest ja papist aluskatus. Kivid kinnitatakse traadiga roovituse külge. Madalama kaldega katusel võib ankurdada 3-4 kivi ruutmeetri kohta ja äärekivid, üle 55 kraadise kaldega katuse puhul tuleb ankurdada kõik kivid.
Kiltkivikatus
Kiltkivi on kivim, mida saab lõhestada õhukesteks plaatideks. Plaadid kinnitatakse roovitise külge naeltega. Kivi ise on väga vastupidav, kuid naelte eluiga on tunduvalt lühem ja katust tuleb aeg-ajalt remontida. Kiviplaadid on haprad purunema, seepärast saadi neid varem transportida ainult veeteed mööda.
Pappkatus
Katusepappi tehti toorest kaltsupapist, mis immutati puutõrva või destilleeritud kivisöetõrvaga. Pärast immutamist kaeti papp mõlemalt poolt ühtlase liiva korraga. Pappkatust tuleb tõrvata iga 2-3 aasta järel. Pappkatuse kalle ei tohi olla suurem kui 30 kraadi, sest muidu jookseb tõrv võõpamise ajal maha.
Ruberoidkatus
Ruberoid on naftabituumeniga immutatud papp, millele puistatakse peale vilgukivi puru või liiva. Ruberoidiga saab katta väga madala kaldega katuseid. Katuse teeb vettpidavaks papikihtide vahele valatav bituumenmastiks.
Eterniitkatus
Eterniitplaadid tehakse asbestikiududest ja tsemendist. Asbestikiud on kopsu sattudes ohtlikud ja seepärast on asbesti kasutamine piiratud. Olemasolevaid eterniitkatuseid tuleb hoida seni, kuni need peavad vett ja alles lekete ilmumisel mõne muu materjali vastu välja vahetada. Demonteeritud eterniitplaadid tuleb viia ohtlike ainete kogumispunkti.
Plekk-katus
Aegade jooksul on kasutatud erinevaid plekke. Seatina- ehk pliiplekk on üks vanimaid katusekattematerjale.
Vaskplekk on kallis, kuid samas ka väga vastupidav materjal. Raudplekk roostetab kergesti ja vajab seetõttu kaitsekihti ja tihedat hooldust. Tsingitud plekk on värvituna väga vastupidav. Tänapäeval kasutatakse suuremõõdulisi terasplekitahvleid. Aegade jooksul on toodetud erineva suurusega plekitahvleid. Vanade hoonete puhul tuleb plekk-katuse ehitamisel kasutada ajalooliselt sobiliku suurusega tahvleid.
Lea Stroh
Katusekalle peab olema vähemalt 45 kraadi, et vesi ja lumi saaks hästi maha valguda. Õlgkatus tehakse pikkadest talirukki õlgedest. Katuseharjale pannakse kõigepealt õled nii, et need oleks võrdse pikkusega
mõlemale poole, nende peale paksem kiht õlgi ja kõige üle harjamalgad. Õlgkatuse iga on 30-50 aastat.
Roogkatus
Katusekalle peab samuti olema vähemalt 45 kraadi. Roogu saab katuseks lõigata ainult aasta varem puhtaks
niidetud pinnalt, et kõik kõrred oleksid üheaastased. Roogu lõigatakse hilissügisel või talvel. Roogkatused võivad kesta 60-70 aastat, põhjapoolsed küljed kauem.
Mätaskatus
Katuse kalle peab olema kuni 30 kraadi, et mättad maha ei libiseks. Mätaskatused tehakse lattroovile, mis kaetakse mitmes kihis kasetohuga. Selle peale laotakse kaks kihti mättaid: esimene kiht juurtega ülespoole ja pealmine õigetpidi.
Laudkatus
Vanasti tehti katused kistud männilaudadest. Südamiku juurest kistud lauad tulevad veidi kumera pinnaga. Lauad asetati kahes kihis – esimesel real kumerus allapoole ja teisel pealepoole. Et tuul laudu ära ei viiks, kinnitati piki katust paar vajutuspuud. Saetud laudadele tõmmati servadesse sooned, mis hõlbustasid vee valgumist katuselt alla.
Laastukatus
Laastud lõigatakse haava-, männi või kuusepakkudest. Laastukatus tehakse kas kahe- või kolmekordne. Katuse kalle peab olema vähemalt 45 kraadi. Laastukatus kestab keskmiselt 30-35 aastat.
Sindlikatus
Sindel on kiilukujulise põiklõikega männilauake, mille laiemas servas on soon. Kitsam serv sobib täpselt laiema serva soonde. Katus tehakse tavaliselt kolmekihiline nii, et ülemine kiht katab alumise kihi vahed. Katuse kalle peab olema vähemalt 45 kraadi.
Kimmkatus
Kimmid on pakust lõhestatud või saetud kiilukujulised männilauakesed. Need on ühest otsast õhemad. Paksem ots jääb katusel nähtavale ja seda võib vormistada kas kumeralt, nurgeliselt või sirgelt. Kimmkatus tehakse kolmekihiline. Katuse kalle peab olema vähemalt 45 kraadi.
Kivikatus
Korralikult põletatud kividest katus püsib aastasadu. Katuse kalle võib olla 45 – 60 kraadi. Kivikatusesse jääb paratamatult pilusid ja nende vältimiseks määriti vanasti katus altpoolt lubimördiga, millesse oli segatud loomakarvu. Tänapäeval tehakse laudisest ja papist aluskatus. Kivid kinnitatakse traadiga roovituse külge. Madalama kaldega katusel võib ankurdada 3-4 kivi ruutmeetri kohta ja äärekivid, üle 55 kraadise kaldega katuse puhul tuleb ankurdada kõik kivid.
Kiltkivikatus
Kiltkivi on kivim, mida saab lõhestada õhukesteks plaatideks. Plaadid kinnitatakse roovitise külge naeltega. Kivi ise on väga vastupidav, kuid naelte eluiga on tunduvalt lühem ja katust tuleb aeg-ajalt remontida. Kiviplaadid on haprad purunema, seepärast saadi neid varem transportida ainult veeteed mööda.
Pappkatus
Katusepappi tehti toorest kaltsupapist, mis immutati puutõrva või destilleeritud kivisöetõrvaga. Pärast immutamist kaeti papp mõlemalt poolt ühtlase liiva korraga. Pappkatust tuleb tõrvata iga 2-3 aasta järel. Pappkatuse kalle ei tohi olla suurem kui 30 kraadi, sest muidu jookseb tõrv võõpamise ajal maha.
Ruberoidkatus
Ruberoid on naftabituumeniga immutatud papp, millele puistatakse peale vilgukivi puru või liiva. Ruberoidiga saab katta väga madala kaldega katuseid. Katuse teeb vettpidavaks papikihtide vahele valatav bituumenmastiks.
Eterniitkatus
Eterniitplaadid tehakse asbestikiududest ja tsemendist. Asbestikiud on kopsu sattudes ohtlikud ja seepärast on asbesti kasutamine piiratud. Olemasolevaid eterniitkatuseid tuleb hoida seni, kuni need peavad vett ja alles lekete ilmumisel mõne muu materjali vastu välja vahetada. Demonteeritud eterniitplaadid tuleb viia ohtlike ainete kogumispunkti.
Plekk-katus
Aegade jooksul on kasutatud erinevaid plekke. Seatina- ehk pliiplekk on üks vanimaid katusekattematerjale.
Vaskplekk on kallis, kuid samas ka väga vastupidav materjal. Raudplekk roostetab kergesti ja vajab seetõttu kaitsekihti ja tihedat hooldust. Tsingitud plekk on värvituna väga vastupidav. Tänapäeval kasutatakse suuremõõdulisi terasplekitahvleid. Aegade jooksul on toodetud erineva suurusega plekitahvleid. Vanade hoonete puhul tuleb plekk-katuse ehitamisel kasutada ajalooliselt sobiliku suurusega tahvleid.
Lea Stroh
