Teatavasti on ajaloolised krohvid lubjarikkad. See annab neile elastsuse ja on ka üheks põhjuseks, miks vanad krohvid on nii kaua vastu pidanud. Uue krohvimördi valmistamisel ei saa siiski segusse lihtsalt palju lupja segada, sest siis tekivad kuivamispraod. Vastupidava krohvi saamiseks tuleb tunda kasutatavate materjalide ja aluspinna omadusi, samuti ehitusfüüsikat. Need määravad mördi koostise ja kasutamise metoodika.
Vanu krohve on põhjalikult uurinud Rootsi ehitusinsener Knut Åkesson. Tema metoodika, selgitused ja retseptid jõudsid traditsioonilise 1:1 lubimördi nime all Eestisse nn lubjaseminaridega ca 15 aastat tagasi. Õpetus on kirjas raamatus Lubimört 1, Praktilisi juhiseid lubivärvi ja lubimördiga töötamiseks, 2003.
Kahtlemata ei ole Knuti kontseptsioon ainus viis. Võimalusi on palju ja need sõltuvad kohalikest materjalidest ning traditsioonidest. Kahjuks tuleb tõdeda, et traditsioonilise krohvi olemusest ei ole päriselt aru saadud. Levima on hakanud tõlgendused ja kohandused, mida ei saa kuidagi traditsioonilise lubikrohviga seostada. Näiteks väidavad mõned kuivsegude tootjad, et on oma toodete loomisel kasutanud traditsioonilise lubikrohvi retsepte, kuid samas soovitavad krohvikihtide vahele panna dzuutkangast või 7x7 mm silmaga plastvõrku. Sama soovitavad ka mõned krohvijad. Võrgu kasutamise eesmärgiks on pääseda deformatsioonipragudest, mis vanade hoonete puhul on tavalised, samuti loodetakse tööga kiiremini valmis saada. Krohvisisese võrguga ei saa ehitustehnilisi või krohvimise metoodikaga seotud probleeme lahendada. Varem või hiljem hakkab krohvikiht lagunema ja võrk ilmub nähtavale. Tellijale paremal juhul garantiiaja jooksul.
Armatuurvõrgu soovitamine ja kasutamine viitab sellele, et asjaosalised ei valda traditsioonilise krohvi materjale ja krohvimise metoodikat ning tegutsevad vaid oma huvidest lähtuvalt.
SOOVITUSED:
Krohvialuse võrguga ei saa ehitustehnilisi probleeme lahendada. Varem või hiljem hakkab krohvikiht lagunema.
Lea Stroh
Vanu krohve on põhjalikult uurinud Rootsi ehitusinsener Knut Åkesson. Tema metoodika, selgitused ja retseptid jõudsid traditsioonilise 1:1 lubimördi nime all Eestisse nn lubjaseminaridega ca 15 aastat tagasi. Õpetus on kirjas raamatus Lubimört 1, Praktilisi juhiseid lubivärvi ja lubimördiga töötamiseks, 2003.
Kahtlemata ei ole Knuti kontseptsioon ainus viis. Võimalusi on palju ja need sõltuvad kohalikest materjalidest ning traditsioonidest. Kahjuks tuleb tõdeda, et traditsioonilise krohvi olemusest ei ole päriselt aru saadud. Levima on hakanud tõlgendused ja kohandused, mida ei saa kuidagi traditsioonilise lubikrohviga seostada. Näiteks väidavad mõned kuivsegude tootjad, et on oma toodete loomisel kasutanud traditsioonilise lubikrohvi retsepte, kuid samas soovitavad krohvikihtide vahele panna dzuutkangast või 7x7 mm silmaga plastvõrku. Sama soovitavad ka mõned krohvijad. Võrgu kasutamise eesmärgiks on pääseda deformatsioonipragudest, mis vanade hoonete puhul on tavalised, samuti loodetakse tööga kiiremini valmis saada. Krohvisisese võrguga ei saa ehitustehnilisi või krohvimise metoodikaga seotud probleeme lahendada. Varem või hiljem hakkab krohvikiht lagunema ja võrk ilmub nähtavale. Tellijale paremal juhul garantiiaja jooksul.
Armatuurvõrgu soovitamine ja kasutamine viitab sellele, et asjaosalised ei valda traditsioonilise krohvi materjale ja krohvimise metoodikat ning tegutsevad vaid oma huvidest lähtuvalt.
SOOVITUSED:
- Ära osta mörti, mida valmistaja soovitab krohvida armeerimisvõrgule!
- Ära palka krohvijat, kes tahab krohvida armeerimisvõrgule!
Krohvialuse võrguga ei saa ehitustehnilisi probleeme lahendada. Varem või hiljem hakkab krohvikiht lagunema.
Lea Stroh
