Kui ühel stiilsel vanal kummutil asendatakse pähklivineeriga kaetud sahtlisein laminaatplaadiga, siis mõistame, et see ei sobi ja et kummut on nüüd oma stiili ja väärtuse kaotanud. Samasuguse hinnangu annaksime näiteks õlimaalile, mida on guaššvärvidega parandatud. Üldiselt oskame hinnata, mis sobib ja mis mitte, kuid vanu maju remontides või ümber ehitades on mõistus justkui kadunud. Väga paljud majad on sobimatute detailide või võtetega rikutud. Liigagi palju on maju, mille väärtus on sel põhjusel oluliselt langenud.

Püüan mõista, et majad on lagunenud ja raha vähe, kuid kahtlustan, et probleem on hoopis selles, et majaomanikud ei julge oma tervet mõistust usaldada. Eeskuju võetakse naabrilt, kes on mõtlematusest vanad korras aknad ära põletanud ja plastmassist koledused asemele pannud. Usutakse ehitusmaterjalide poe müüja soravat müügijuttu, kel ei pruugi mingit ehitusalast kogemust ollagi. Valed lahendused levivad nagu kuri nakkushaigus ja rohtu selle vastu ei paista olevat.

Hea majaomanik! Usalda oma mõistust rohkem ja mõtle hoolega enne, kui hakkad oma maja remontima. Eestlane on ennegi kõik vajaliku oma kätega valmis meisterdanud ja seejuures ka tarkust ning ilumeelt üles näidanud. Need oskused ei ole kuskile kadunud, tarvis vaid veidi pingutada ja endas üles leida. Tasuks saad maja, mida su plastmassakendega naabrid kadestama hakkavad. Ehk oledki sina see, kes oma kaine mõistusega leiab rohu selle kurja nakkushaiguse vastu?