Suurem osa Tartu südalinna majadest on korda tehtud. Kulutused olid kindlasti suured, sest kaua hooldamata olnud hooned vajasid põhjalikku remonti. Tänaseks on aga paljudel fassaadidel juba uued, enamasti niiskusest põhjustatud kahjustused, millest ükski ei teki üleöö.
Meie kliimas on niiskus vältimatu, kuid me oleme õppinud ehitama nii, et see majadele liiga ei teeks. Õigesti tehtud konstruktsioonid peavad kaua vastu, regulaarse hooldamisega isegi väga kaua. Kui kahjustused tekivad lühikese jooksul, on midagi valesti.
Hoolas peremees märkab võimalike kahjustuste põhjusi varakult. Tarvis on vaid konstruktsioonidega
toimuvaid muudatusi jälgida ja vead kohe kõrvaldada. See on ka kõige odavam viis kinnisvara korras hoida. Kui vigu ei märgata, arenevad need väga kiiresti suurteks probleemideks, mis on keerulised ja kulukad parandada.
Fassaadide niiskuskahjustusi on kahte tüüpi – ühed tekivad ehitusvigadest, teised hooldamatusest. Prahti täis või paigast ära vihmaveerennide ja –torude tõttu fassaadile jooksev vesi ei ole paratamatus, vaid hooletus. Seda peaks iga majaomanik teadma ja märkama. Ehitusvigadega on asi keerulisem. Vead võivad olla projektlahenduses või varjatud konstruktsioonides ja neid ei märka enne, kui reaalne kahjustus on juba kaugele arenenud. Tegelikult on ka neid kahjustusi võimalik varakult avastada. Probleem tundub olema hoopis selles, et puudub kinnisvara hooldamise harjumus ja pole ka majahoidjat, kes vigu avastaks ja kõrvaldaks. Paljude kahjustuste puhul võib kindlalt väita, et majahoidja või haldaja palkamine oleks tulnud odavam, kui lagunenud konstruktsioonide parandamine või asendamine.
Kui rahaasjad võiks jätta majaomaniku mureks, siis lagunevate konstruktsioonide tõttu kaaskodanike elu ohtu seadmine on vastutustundetu ja lubamatu. Tartu südalinnas on väga palju lagunenud räästakarniisidega hooneid. Krohv ja kivid on sealt juba alla kukkunud ja lagunemine jätkub, sest põhjused on endiselt kõrvaldamata.
Tegemist on enamasti katkiste, rihtimata või puhastamata vihmaveerennide ja lehtrite tõttu räästakarniisidele jooksev vesi, mis imbub krohvi ja müüri sisse. Vee külmudes krohv ja kivid purunevad.
Tähelepanuväärne on, et suured kahjustused on tekkinud hiljuti uue katuse saanud hoonete karniisidel. Seda saab seletada plekkseppade kehva tööga, aga peamiselt ikkagi majaomaniku hooletuse ja ükskõiksusega konstruktsioone kontrollida ja hooldada.
Karniiside massilist lagunemist on soodustanud paari viimase aasta lumerohked talved, mil lume sulamisvett ja jääd on olnud räästa juures tavalisest rohkem. Tulemuseks on raske lume ja jää all deformeerunud ning ummistunud räästarennid ja vihmaveetorud, jäätunud plekivaltside tõttu avanenud ühendused ja võib-olla ka lume rookimisel katusekattele tekkinud vigastused. Kohtades, kus niiskuskoormus on suurem, tekivad ka jääpurikad.
Talv ei ole enam kaugel ja ka seekord võib palju lund tulla. Krohviparanduste tegemise aeg on selleks
korraks ümber, kuid katused, räästarennid ja vihmaveetorud tuleb kiiremas korras üle vaadata ja korda sättida, et varingute ohtu vähendada. Varisemist siiski vältida ei saa, sest sügisvihmad on vigastatud kohtades müüriosad juba märjaks kastnud ja külmade saabudes hakkavad krohv ning kivid ikkagi alla kukkuma. Tartu südalinnas on lagunenud karniisidega maju nii palju, et kõnniteedel käimine on eluohtlik.
Avaldatud ajalehes Tartu Postimees
Meie kliimas on niiskus vältimatu, kuid me oleme õppinud ehitama nii, et see majadele liiga ei teeks. Õigesti tehtud konstruktsioonid peavad kaua vastu, regulaarse hooldamisega isegi väga kaua. Kui kahjustused tekivad lühikese jooksul, on midagi valesti.
Hoolas peremees märkab võimalike kahjustuste põhjusi varakult. Tarvis on vaid konstruktsioonidega
toimuvaid muudatusi jälgida ja vead kohe kõrvaldada. See on ka kõige odavam viis kinnisvara korras hoida. Kui vigu ei märgata, arenevad need väga kiiresti suurteks probleemideks, mis on keerulised ja kulukad parandada.
Fassaadide niiskuskahjustusi on kahte tüüpi – ühed tekivad ehitusvigadest, teised hooldamatusest. Prahti täis või paigast ära vihmaveerennide ja –torude tõttu fassaadile jooksev vesi ei ole paratamatus, vaid hooletus. Seda peaks iga majaomanik teadma ja märkama. Ehitusvigadega on asi keerulisem. Vead võivad olla projektlahenduses või varjatud konstruktsioonides ja neid ei märka enne, kui reaalne kahjustus on juba kaugele arenenud. Tegelikult on ka neid kahjustusi võimalik varakult avastada. Probleem tundub olema hoopis selles, et puudub kinnisvara hooldamise harjumus ja pole ka majahoidjat, kes vigu avastaks ja kõrvaldaks. Paljude kahjustuste puhul võib kindlalt väita, et majahoidja või haldaja palkamine oleks tulnud odavam, kui lagunenud konstruktsioonide parandamine või asendamine.
Kui rahaasjad võiks jätta majaomaniku mureks, siis lagunevate konstruktsioonide tõttu kaaskodanike elu ohtu seadmine on vastutustundetu ja lubamatu. Tartu südalinnas on väga palju lagunenud räästakarniisidega hooneid. Krohv ja kivid on sealt juba alla kukkunud ja lagunemine jätkub, sest põhjused on endiselt kõrvaldamata.
Tegemist on enamasti katkiste, rihtimata või puhastamata vihmaveerennide ja lehtrite tõttu räästakarniisidele jooksev vesi, mis imbub krohvi ja müüri sisse. Vee külmudes krohv ja kivid purunevad.
Tähelepanuväärne on, et suured kahjustused on tekkinud hiljuti uue katuse saanud hoonete karniisidel. Seda saab seletada plekkseppade kehva tööga, aga peamiselt ikkagi majaomaniku hooletuse ja ükskõiksusega konstruktsioone kontrollida ja hooldada.
Karniiside massilist lagunemist on soodustanud paari viimase aasta lumerohked talved, mil lume sulamisvett ja jääd on olnud räästa juures tavalisest rohkem. Tulemuseks on raske lume ja jää all deformeerunud ning ummistunud räästarennid ja vihmaveetorud, jäätunud plekivaltside tõttu avanenud ühendused ja võib-olla ka lume rookimisel katusekattele tekkinud vigastused. Kohtades, kus niiskuskoormus on suurem, tekivad ka jääpurikad.
Talv ei ole enam kaugel ja ka seekord võib palju lund tulla. Krohviparanduste tegemise aeg on selleks
korraks ümber, kuid katused, räästarennid ja vihmaveetorud tuleb kiiremas korras üle vaadata ja korda sättida, et varingute ohtu vähendada. Varisemist siiski vältida ei saa, sest sügisvihmad on vigastatud kohtades müüriosad juba märjaks kastnud ja külmade saabudes hakkavad krohv ning kivid ikkagi alla kukkuma. Tartu südalinnas on lagunenud karniisidega maju nii palju, et kõnniteedel käimine on eluohtlik.
Punasega on märgistatud kohad Tartu südalinnas, kus tuleb kõnniteel käimist vältida.
Lea StrohAvaldatud ajalehes Tartu Postimees
