Majad püsivad mitmeid põlvkondi, omanikud ja kasutajad aga vahetuvad ning viivad endaga kaasa neile maja kohta teada oleva informatsiooni. Maja ostes tahame teada selle ajalugu, remonti tehes uurime, mis ja kuidas on varem tehtud või missuguseid materjale kasutatud. Tihti sõltuvad sellest meie valikud nii maja enda kui ka remondivõimaluste suhtes. Uute materjalide või meetodite valimisel tuleb arvestada olemasolevatega, kuid nende kindlaksmääramine ei olegi alati nii lihtne. Küll oleks hea, kui saaks kusagilt järele vaadata. Samas võiks olla koondatud ja süstematiseeritud ka muu majaga seotud informatsioon – ajalooline info, joonised ja fotod, majapidamismasinate kasutusjuhendid, vajalikud telefoninumbrid jne. Tee oma majale majaraamat!
Majaraamatu võib teha kõigi krundil olevate hoonete kohta või iga jaoks eraldi. Korteriomanikud võiksid koguda infot kogu maja kohta ja seda ka teiste majaelanikega jagada. Kui maja on suur või maju on mitu, võib teha kausta iga teema kohta eraldi. Paljudel maja- või korteriomanikel on niisugune kaust või raamat kindlasti juba olemas. Neile, kes kavatsevad seda teha, on siin mõned nõuanded, missugustest peatükkidest võiks majaraamat koosneda. Vaja on ühte kausta ja 12 lahtriga standardregistrit.
1. Kontaktid
Vajalike firmade ja isikute aadressid ning telefoninumbrid – santehnik, korstnapühkija, elektrik, värvipood, prügifirma, jäätmekäitlejad, naabrid, valla ehitusinsener, muinsuskaitseametnik jms.
2. Ametlikud dokumendid
Kinnistu, hoone või korteri omandidokumendid, lepingud, volikirjad, kindlustuspaberid jms.
3. Asjaajamise juhendid
Kohalik ehitusmäärus, nõuded miljööväärtusega hoonestusalal, jäätmekäitluse reeglid jms.
4. Info maja kohta
Arhiiviandmed, ehitaja ja varasemad omanikud, varasemad remondid ja ümberehitused, vanad ja uued fotod, meediakajastused jms.
Alustuseks pildista maja seest ja väljast: fassaadide üldvaated, lähemalt detailid ja konstruktsioonid ning kõik ruumid nii, et neist saaks tervikliku ülevaate. See on informatsioon, mis muutub aja jooksul väärtuslikeks arhiiviandmeteks ja on samas tulevaste renoveerimiste alusmaterjal. Ära unusta fotosid dateerida ja prindi olulisemad paberile, et need oleksid kasutatavad ka 100 aasta pärast. Koonda ja süstematiseeri varasem info nii, et tekiks maja tekke- ja arenguloost selge ülevaade ning lisa siia kronoloogilises järjestuses kõik märkimist väärivad muudatused ja sündmused.
5. Jooksev hooldus ja remont
Kahjustuste ülevaatused fotode ja kirjeldustena, tehtud hooldustööd, kasutatud materjalid, retseptid ja meetodid, värvikoodid jms. Korja kokku ja säilita kõikide kasutatud materjalide infolehed ning kasutusjuhendid, pane kirja tööde käigus saadud tähelepanekud ja kogemused.
6. Käsilolevad projektid
Eskiisid ja joonised, hinnaarvestused, hinnapakkumised, käsilolevate tööde tegemise lepingud jms. Pärast tööde lõppu sorteeritakse info ja dokumendid vastavate peatükkide juurde.
7. Tehnilised installatsioonid
Tehniliste seadmete andmed, kasutusjuhendid ja garantiitalongid jms.
8. Kõrvalhooned
Kõik kõrvalhooned on sama tähtsad kui peahoonegi. Dokumenteeri ja süstematiseeri infot sarnaselt elamuga.
9. Krunt ja aed
Võta aluseks krundiplaan ja tee suurem eskiis, kus on peal kõik hooned, trasside ja kaablite asukohad, kaev, puud, põõsad ja peenrad, käiguteed, piirded ja väravad jms. Krundil võib olla ka jälgi varasematest hoonetest või krundi korraldusest. Märgi ka need joonisele. Eskiis võib olla lihtne, kuid on igal juhul informatiivne. Pildista kogu krunti mitme nurga alt ja erinevatel aastaaegadel. Säilita need pildid koos võimalike varasemate piltidega. Krundil muudatusi tehes tee uued pildid.
10. Raamatupidamine
Siin on koht majapidamisega seotud kviitungite ja arvete jaoks. Kulud võib ülevaatlikkuse mõttes kanda aastate viisi tabelisse. Samas tabelis saab planeerida ka tulevasi väljaminekuid hooldustööde jms tarvis.
11. Joonised
Varasemad projektid ja joonised, kehtivad plaanid, eskiisid ja kavandid jms.
12. Muud asjad ja dokumendid
Siia võib paigutada vanade tapeetide näidised, materjalide proovid, remondi käigus välja tulnud info jms.
Lea Stroh
Majaraamatu võib teha kõigi krundil olevate hoonete kohta või iga jaoks eraldi. Korteriomanikud võiksid koguda infot kogu maja kohta ja seda ka teiste majaelanikega jagada. Kui maja on suur või maju on mitu, võib teha kausta iga teema kohta eraldi. Paljudel maja- või korteriomanikel on niisugune kaust või raamat kindlasti juba olemas. Neile, kes kavatsevad seda teha, on siin mõned nõuanded, missugustest peatükkidest võiks majaraamat koosneda. Vaja on ühte kausta ja 12 lahtriga standardregistrit.
1. Kontaktid
Vajalike firmade ja isikute aadressid ning telefoninumbrid – santehnik, korstnapühkija, elektrik, värvipood, prügifirma, jäätmekäitlejad, naabrid, valla ehitusinsener, muinsuskaitseametnik jms.
2. Ametlikud dokumendid
Kinnistu, hoone või korteri omandidokumendid, lepingud, volikirjad, kindlustuspaberid jms.
3. Asjaajamise juhendid
Kohalik ehitusmäärus, nõuded miljööväärtusega hoonestusalal, jäätmekäitluse reeglid jms.
4. Info maja kohta
Arhiiviandmed, ehitaja ja varasemad omanikud, varasemad remondid ja ümberehitused, vanad ja uued fotod, meediakajastused jms.
Alustuseks pildista maja seest ja väljast: fassaadide üldvaated, lähemalt detailid ja konstruktsioonid ning kõik ruumid nii, et neist saaks tervikliku ülevaate. See on informatsioon, mis muutub aja jooksul väärtuslikeks arhiiviandmeteks ja on samas tulevaste renoveerimiste alusmaterjal. Ära unusta fotosid dateerida ja prindi olulisemad paberile, et need oleksid kasutatavad ka 100 aasta pärast. Koonda ja süstematiseeri varasem info nii, et tekiks maja tekke- ja arenguloost selge ülevaade ning lisa siia kronoloogilises järjestuses kõik märkimist väärivad muudatused ja sündmused.
5. Jooksev hooldus ja remont
Kahjustuste ülevaatused fotode ja kirjeldustena, tehtud hooldustööd, kasutatud materjalid, retseptid ja meetodid, värvikoodid jms. Korja kokku ja säilita kõikide kasutatud materjalide infolehed ning kasutusjuhendid, pane kirja tööde käigus saadud tähelepanekud ja kogemused.
6. Käsilolevad projektid
Eskiisid ja joonised, hinnaarvestused, hinnapakkumised, käsilolevate tööde tegemise lepingud jms. Pärast tööde lõppu sorteeritakse info ja dokumendid vastavate peatükkide juurde.
7. Tehnilised installatsioonid
Tehniliste seadmete andmed, kasutusjuhendid ja garantiitalongid jms.
8. Kõrvalhooned
Kõik kõrvalhooned on sama tähtsad kui peahoonegi. Dokumenteeri ja süstematiseeri infot sarnaselt elamuga.
9. Krunt ja aed
Võta aluseks krundiplaan ja tee suurem eskiis, kus on peal kõik hooned, trasside ja kaablite asukohad, kaev, puud, põõsad ja peenrad, käiguteed, piirded ja väravad jms. Krundil võib olla ka jälgi varasematest hoonetest või krundi korraldusest. Märgi ka need joonisele. Eskiis võib olla lihtne, kuid on igal juhul informatiivne. Pildista kogu krunti mitme nurga alt ja erinevatel aastaaegadel. Säilita need pildid koos võimalike varasemate piltidega. Krundil muudatusi tehes tee uued pildid.
10. Raamatupidamine
Siin on koht majapidamisega seotud kviitungite ja arvete jaoks. Kulud võib ülevaatlikkuse mõttes kanda aastate viisi tabelisse. Samas tabelis saab planeerida ka tulevasi väljaminekuid hooldustööde jms tarvis.
11. Joonised
Varasemad projektid ja joonised, kehtivad plaanid, eskiisid ja kavandid jms.
12. Muud asjad ja dokumendid
Siia võib paigutada vanade tapeetide näidised, materjalide proovid, remondi käigus välja tulnud info jms.
Lea Stroh
