Korsten on krooniks maja katusel. Ehkki see pole vaid iluasi, on korstnatele püütud ikka kena välimust anda. Osa detaile on vajalikud, et korsten korralikult toimiks ja kauem vastu peaks. Kahjuks ei peeta tänapäeval kõiki detaile enam oluliseks. Aga peaks, sest korsten on sama tähtis hooneosa kui ükskõik missugune teine ajalooliselt välja kujunenud konstruktsioon.

Silikaatkivist korstna ehitanud müürsepp oskab küll sirget serva laduda, kuid on ilmselt pime, sest ei näinud, kuidas paari meetri kaugusel olev korstnapits välja näeb. Vana maja välimust ei peaks sedasi rikkuma! Savitellistest korstnal on ülaservas karniis, mis suunab vee katusele ja ei lase sel mõõda korstnakülgi alla voolata. Sama ülesanne on ka alumisel laiendusel – vesi ei voola mööda korstnamüüri pööningule, vaid tilgub katusele ja lisaks tekib hea võimalus kattepleki paigaldamiseks.

Karniis juhib suitsu eemale ja see ei pääse korstna külgi tahmama. Karniisita või väikese karniisiga korstnapitsi ülaserv muutub kiiresti tahmaseks.

Vesi lahustab lõõrides oleva pigi ja toob kuivades selle korstna välispinnale. Pildil oleva pigilaigu põhjuseks on katkine katteplekk, mistõttu on müür kauem märg ja leotab pigi müüri pinnale. Seda on raske kui mitte võimatu eemaldada.

Silikaattellised on küll ilmastiku suhtes vastupidavamad, kuid õhuke krohvikiht, olgu see siis lubi- või tsementmördist, ei taha sellel püsida. Pildil on mõisahoonetele ehitatud korstnad, mis tuleks parema ajaloolise tõe huvides teha ikka ajastule sobivamast materjalist.


Hoia ja hoolda vana korstent! Kui siiski tuleb ehitada uus korsten, siis tee see täpselt vana eeskujul või uuri vanadelt fotodelt, missugune korsten majal oli või peaks ehitusaega silmas pidades olema. L.S.